Welcome to Miami

...Laupäeval alustasime oma esimest ühist puhkusreisi - ja kohe kaugele Ameerikasse. Alustasime maandumise ja ööbimisega Arlandas ja edasi sealt läbi Londoni Miami lennujaama. Lend hilines tunnikese, lõpuks olime ikka väga väsinud, kuna olime ikka väga pikalt üleval olnud.
Miami lennujaam suur ja järjekord piiril oli "mõnus" tunniajane seismine. Lõpuks kui saime passikontrolli, siis seal oli üks rõõmsameelne mehike, kes uuris sõbralikult kust tuleme ja mis keeli räägime, proovis veel meie keeles käte nimed selgeks saada ;) autorent asus sealt veel terve igaviku kaugusel. Lõpuks saime auto kätte - impala (täiesti mõttetu masin, aga paremat ei olnud neil seal pakkuda ka) - ja sõit Miami Beachile võis alata. Hotell oli väga ilus ja mõnus! Külastasime nii Art Deco dirtricti kui ka Lumus Parki. Rand oli lihtsalt võrratu! Everglades Holiday Park pakkus mõnusat meelelahutust alligaatorite ja võrratute taimede ja lindudega - siin on kõik hoopis teised tegelased kui meil kodus. Ja siis esimene suure kaubanduskeskuse külastus - Sawgrass Mill oli ebanormaalselt suur, neis keskustes võib tõesti veeta päevi!
Täna jätsime Miami Beachi seljataha, vaatasime üle veel ka Miami Downtowni. Need kõrghooned ja taristud on lausa imelised. Liikluskultuur on siin ka hoopis midagi muud. Tänase öö veedame West Palm Beachis ja hommikul alustame liikumist Orlando suunas :)
Ilmas rääkides - täna saime sahmaka vihma ja ilm läks õhtuks väga külmaks 13 kraadi! Eelmised õhtud on olnud mõnusad 22 ja üles. Loodetavastion hommikuks ilma läinud taas soojemaks.

PS! Seiklus jätkub homme...

Klimbisupp...

...Täna tegin jälle üle väga mitme aja oma lemmikut - klimbisuppi (mis oleks parem toit, kui väljas on 30 kraadi sooja). Iga jumala kord pean otsima selleks puhuks välja retsepti (mida vähe teed, see ka meeles ei püsi). Muidu tuli kõik väga hea välja, ainult et... esimest korda kui suutsin soola lisada enda jaoks natuke liiga palju. Eeldan, et normaalsete inimeste jaoks on seda parajas koguses, aga mu jaoks oli ikka liiiiga palju. Kuna ma toidublogi ei pea, siis pilti juurde lisama ei hakka. Võib-olla peaks hakkama ka toidujuttu kirjutama? Just nendest oma kõige lemmikumatest toitudest? Enamjaolt siis magustoitudest.. Ei saa aru, miks mulle nii väga neid magusaid asju teha meeldib - ise ma nende söömisest enam nii väga ei hooligi.
Ometi võtsin ennast kätte ja sorteerisin oma riidekraami - lihtsalt kui avastad internetiavarustes igasuguseid lahedaid kohti, kust endale asju osta, siis ühel hetkel peaks mõningaid vanemaid esemeid maha müüma, et veidigi ruumi juurde tuleks. Leidsin Viljandis sellise toreda koha, kui Sahtel . Puhkasin nädalakese kodus ja siis sai ka asjad sinna viidud, pikendasin ka teiseks nädalaks (kuna hetkel Folk käimas), Pilli lubas homme mu kola sealt kokku korjata. Esimese nädala kohta ei saa kurta - nii mõnegi asja sai maha müüdud. Eks lõplik tõde selgub homme.
Puhkuse 2 esimest nädalat on läinud hiiglama kiiresti. Ei ole mitte midagi teinud... Lihtsalt olesklenud. Kuna ma väga rannataja ei ole, siis rannas ei ole kordagi käinud - kuigi ilm on selline, et rand peaks olema kohustuslik :) Natuke olen ikka jumet saanud juurde. Nädal on veel jäänud, et ennast kokku võtta ja randa juhatada!

PS! varsti saab jälle pulma...

Pidu Pidu Laulupidu...

...Viis aastat tagasi oli mul täpselt üks samasuguse pealkirjaga postitus. Ja täpselt 5 aastat ei ole ma mitte kordagi mitte midagi kirjutanud. Mitte, et midagi juhtunud ei oleks... Juhtunud on rohkem, kui kirjutada viitsiks!
Sellel aastal me rongkäiku kahjuks ei vaadanud, küll aga käisime esimesel kontserdil. See oli nii ilus ja mõnus ja rahvast oli jälle niipalju kui on eestlasi (või noh siis enam-vähem samapalju). Emotsioon missugune - algul Tõnn ei olnud väga selles mõttes, et sinna minna - kuid kui kontserdil olime, siis enne lõppu koju ei läinud. Võimas, kuidas eestlased laulavad ja laulmine meid koos hoiab - see on see "meie asi". Paari nädala pärast on tulemas öölaulupidu - eks siis tuleb samuti palju rahvast ja palju laulu!
Samuti sai sel korral käidud ka tantsupeo peaproovi vaatamas! Võrratu võrratu! Ainult võrratu ei olnud see, et pool nägu on mul nüüd pruun ja pool valge :( Pilli paraku tantsupeole tantsima ei läinud (aga nüüd võib-olla hakkab tantsima, kui paariline olemas).

Mis siis viie aasta jooksul veel juhtunud on?
Plinki elab Raplas ja on seal kooliõpetaja - matemaatika loomulikult. Pilli on ka õpetaja - sel korral Jüri koolis. Mina ise olen ka jätkuvalt TIKis.
Lapsi jätkuvalt ei ole - vähemalt meil neljal, kuid Ints on tubli. Tal pisike piiga, kes sel aastal juba aastaseks saab.
Vaikselt ehitab oma maja ja loodetavasti saab millalgi valmis ikka ka. Minust on saanud ka maja elanik ja aia pidaja :)
Tupsu on maha müüdud ja tema asemel on mul nüüd Günther (käisime ise Saksamaal teda välja valimas).
Kaisa lõpetas pärast 9. aastat oma magistriõpingud. Tegin kooli päringu, kas mul on ka mingi võimalus kooli lõpetada, või on see rong juba läinud. Vahepeal täiendasin ennast personalitöö alaselt (sain kursuselt palju uusi sõpru / tuttavaid ja boonusena tegin ära ka kutseeksami. Nüüd on mul siis personalitöötaja II taseme kutsetunnistus olemas).
Aitab ka selleks korraks - võib olla kirjutan mõnel päeval veel...

PS! Nädala pärast on puhkus...

Sotsiaaleksperiment "Marat" vol 2

...Piret mängib meil tublisti raadiomänge... ja seetõttu olen nüüd Marati klubikaardi omanik... ja sellega kaasnes baarikrediit... mida me siis hävitama läksime. Koksid olid päris head ja huvitavad... Seekord suurendasime seltskonda 1 võrra - ehk siis Pilli oli ka kaasas.

Koht jätkuvalt hubane... ja seekord olime tõesti seal põhilise aja kolmekesi... ja tantsupõrandal.
Seal sai siis tutvust tehtud ka ühe armsa baarmaniga... õigemini tema tegi tutvust minuga :) - Viskas pidevalt silma ja siis lõpuks lükkas paberi ette, et kas talle oma numbri annan... Tavaliselt ma selliseid asju ei tee - eriti veel kuskil klubis/pubis... aga seekord mõtlesin, et mis siis ikka... oleme avatud kõigele uuele ja huvitavale! Ütlesin talle, et kui helistad, siis annan... lubas, et helistab kindlasti. Pilli ja Mariga rääkisime, et kui nädala pärast pole helistanud, siis ei tee ta seda nagunii kunagi... järgmisel päeval, kui hakkasin Glasgowsse minema, siis teel Riiga helises mu telefon (rääkisime päris pikalt ja laialt) ja oh üllatust - mulle helistaski kutt baarileti tagant. Vanusega saime mõlemad muidugi natuke mööda pükse - ma mõtlesin, et ta ca 21 ja ta et mina 22... aga tegelt ta hoopis 19... aga mis siis ikka :) lahe tüüp tundus vähemalt.

PS! Pidu pidu pidu...

Tahaks leida kellegi...

...Tahaks leida kellegi, kellega tänaval käest kinni jalutada,
kellegi, kellega pikki telefonikõnesid pidada,
kellegi, kellelt armsaid sõnumeid oodata,
kellegi, kellest hoolida,
kellegi, kes paneks südame taguma ja kõhus keerama,
kellegi, kes oleks mu jaoks nii eriline, et suudaks ilma sõnadeta kõik maailma paha ära ajada,
kellegi, keda lihtsalt kallistada, kui tuju tuleb,
kellegi, kellega öösel kella viieni üleval olla ja veidraid mõtteid vahetada,
kellegi,kellele minu õnnelikuks tegemine tähendaks kõike,
kellegi,keda õhtuti igatseda nii palju, et valus hakkab,
kellegi, kelle pärast ja kellele elada,
kellegi, kelle nägemine paneks pealaest jalatallani naeratama,
kellegi, kellele mõeldes tuleks päike välja,
kellegi, kes tuleks poole öö pealt mulle ukse taha, sest ei suudaks ilma minu headöödmusita uinuda,
kellegi, kellega lihtsalt olla,
kellegi, kelle najal nutta ja kellelt lohutust saada,
kellegi, kes oleks mu jaoks alati olemas,
kellegi, kes tahaks mind just sellisena nagu ma olen,
kellegi, kellega koos võiks nii lollusi teha, kui tõsiseid asju arutada,
kellegi, kellega koos hommikul ärgata,
kellegi, kellega .....

PS! Ma tean, et sa tead, et sa oled minu jaoks olemas

PS2! Sry kulla õeke, et sinu asju kasutan...

Naabripoiss...

... Eile oli naljakas õhtu... Tulin töölt ja nagu ikka uimasin kodus ringi... üllataval kombel koristasin ja puha... riideks seljas ainult hommikumantel (täitsa tavaline minu puhul). Järsku uksekell (mitte fonolukk vaid päris uksekell) - ehmatasin täitsa ära, sest tavaliselt ju ei tule mulle nii külalisi.
Ukse taga vaatas mulle vastu 4. korruse naabripoiss - tema ei leidvat halduri postkasti :) Läksin siis temaga koos õue - tal veel mure, et külmetan end hommikumantlis ära....
Viisime ta lipiku siis postkasti... ja siis jäime mu uksel veel juttu rääkima... kutsusin siis sisse - nats tola oli kajavas koridoris rääkida. Pakkusin talle siis teed ja jutustasime päris pikka aega. Igasugustest asjadest... pidime teinekord koos vesikat tegema või mis iganes muud... ei täitsa nummi...
Ja siis pidin trenni minema (tal oli sellest ka hea ülevaade, sest käib samas kohas kossu mängimas) ja pärast trenni lõpus veel korra trehvasime läbi klaasi :) sain isegi pisikese naeratuse osaliseks :)
Tore, kui on toredad naabrid...

PS! Tal on nunnu blond gf...

Mis kell on?

...Kas kell on 4 või 5? (Ei pidavat olema ühtselt mõistetav kellaaeg)

PS! Ühisteenused said nüüd ka minu "sõpradeks"

Ürgmees...

... Sai täna siis vaadatud Ühendatud ürgmehi. Väga lahe ja humoorikas värk! Täpselt nii hea kui Tiina ütles, et on. Nii palju nalju - ja tegelikult on see ju ka täiesti tõsi. Usun, et naistel on peale selle etenduse nägemist päris palju mille peale mõelda. Mind pani küll mõtlema - päriselt, päriselt. Meestel ja naistel on tõesti oma keel, kultuur ja ajalugu. Aga ikkagi peame koos hakkama saama. Ja see on tõesti nii et naised räägivad ja mehed teevad. Kõik mehed ei ole sitapead ja kõik naised ei ole litsid. Miks naised alati niipalju räägivad - lihtne: meestel on päevas 2000 ja naistel 7000 sõna, mida rääkida (usun, et mul on veel rohkem).
Ja nii palju asju oli, millest ma sain aru, et ma olen valesti teinud - kuidas peaks lähenema meestele ja mitte neid eemale peletama. Aga eks ma nüüd siis sain veidi targemaks. Vaatasin, et osa mehi ei saanud üldse sealselt tögamisele ja naljadele pihta.
Ja siis kui Padari poiss oma gängiga unplugged kontserti andis - wow see oli äge. Aga ikkagi on see selline asi mis pani mind ulguma - sõna otseses mõttes. Nii palju asju oli, millele mõleda...
Ja kui kontsert/etendus oli läbi ja autosse suundusin - siis mõtlesin, et issake kui tore, et mul BMWd pole... mu auto kõrvale pargitud bemmil oli lihtsalt 4 rehvist 3 alles... juht mõtles, et miks ta edasi ei saa. täitsa kahju oli temast... Küll on hea, et mul on tavaline auto.

PS! Igatsus teeb head...